Amasoniit auguga kivi

Amasoniit elektromagneetilise kiirguse filter. Rahustava toimega.

Ajalugu
Amasoniidi mineraalkivimit hindasid iidsed egiptlased, kes valmistasid sellesse kivisse kauneid ehteid, kaunistusi ja raiusid olulisi tekste. Amasoniiti on alati hinnatud selle ilu ja tervendava jõu pärast. Arvatakse, et see kahvaturoheline mineraalkivim pärineb 10. sajandist eKr. Amazoniiti tuntakse ka kui "Amazoni kivi", sest arvati, et see avastati Brasiilias Amazonase jõgikonnas. Seal aga tegelikult maardlaid ei leitud ja amasoniiti leidub hoopis mujal Brasiilias, Colorados ja Virginias Ameerika Ühendriikides, Austraalias ja Madagaskaril.

On lugusid Brasiilia iidse Amazonase hõimu sõdalastest naistest, kes kasutasid amasoniitkive oma kilpide kaunistamiseks, haigusi ja haavade parandamiseks. Brasiilia legend uhkeldab Amazonase elanikega, kes annavad piirkonna külastajatele "rohelisi kive". Eurooplased olid Venemaalt juba tuttavad rohelise mikrokliiniga (my-krO-kline) ja eeldasid, et Lõuna-Ameerika indiaanlaste poolt neile antud sinakasroheline kivi oli sama kivi. Nagu selgub, viitas legend suure tõenäosusega Nefriidile (jade).

Metafüüsilised omadused
Arvatakse, et amasoniidil on palju metafüüsilisi jõude. Arvatakse, et amasoniidikividel on tohutud ravivõimed. Sarnaselt jade'iga seostatakse amasoniiti raha, õnne ja üldise eduga. Seda tuntakse "mänguri kivina", mis julgustab õnne ja varandust.
Amasoniidil on väidetavalt närvisüsteemi rahustav toime. Kuna närvisüsteem kontrollib palju meie emotsioone, siis väidetavalt rahustab see kivi pingelisi ja raskendatud olukordi ning tugevdab armastust. Kuna seda kivi seostatakse kurgu ja südamega, on see kõige parem kanda kaelakeena nende piirkondade läheduses. Väidetavalt annab Amazoniit oma kandjale tõe, au ja aususe.
Amasoniiti kasutatakse väsimuse, trauma või muu, mis võib inimeselt energiat võtta, raviks. Väidetavalt aitab amasoniit kilpnäärmeprobleemide korral ja aitab ka alkoholismi ravis. Sellel on õrn tervendav omadus, mis on üldiselt kasulik peaaegu kõigile.

Konkistadoorid kaunistasid end amasoniidiga ja iidsed egiptlased nikerdasid Surnute raamatu seitsmenda peatüki "Osirise kohtuotsus" amasoniidikivist tahvlitele. Tutankhameni aaretega leiti skarabeuse sõrmus ja hulk muid rohelisest amasoniidist nikerdatud esemeid.
Amasoniidi kivi nimetatakse ka "Colorado jade" või "Pikes Peak jade", kuna see sarnaneb jade. Amasoniit on tavaliselt kahvaturoheline, kuid mõnikord võib see olla sinakasroheline, türkiissinine või kollakasroheline ning sellel võivad olla ka valged triibud.


Geoloogilised omadused
Amasoniit, tuntud ka kui "Amazoni kivi", on poolläbipaistmatu sinakasroheline mikrokliinse päevakivi sort. Amasoniit on piiratud esinemissagedusega mineraal ja seda leidub Brasiilia, Colorado ja Virginia osades Ameerika Ühendriikides, Austraalias ja Madagaskaril.

Amasoniit on enamasti läbipaistmatu kivi, mille tekstuur on kahvatu piimvalge hägusus või triibud, mis ulatuvad helerohelisest rohekassiniseni kuni sügavrohelise/siniseni. Amasoniidi pehme ja atraktiivne värv meenutab väga nefriiti ja jadeiiti. Amasoniidi välimus on väga omanäoline ruudustikutaolise, laigulise, rohelise ja valge mustriga. Amasoniidi värvus on tingitud plii olemasolust kivis ja värvivariatsioon võib esineda ühes kivis.
Amasoniit võib moodustada kõigist mineraalidest suurimaid teadaolevaid kristalle ja seda on teadaolevalt segi aetud türkiisi ja jadeiga.

Mineraalide teave Tektosilikaat, mikrokliin (päevakivi rühm)
Keemiline koostis KAlSi 3 O 8
Värv Pastelne sinakasroheline, sügavroheline/sinine (vene)
Kõvadus 6 (Mohs)
Erikaal 2,5 - 2,6
Murdumisnäitaja 1,522 - 1,530

Amasoniidi õige hooldus
Amasoniit on tundlik kemikaalide, abrasiivide, kuumuse, hapete ja ammoniaagi suhtes. Ärge kunagi kasutage selle kalliskiviga aurutit, kuuma vett ega ultrahelipuhastusvahendeid. Vääriskivi läike säilitamiseks kasutage pehmet seepi ja pehme lapiga toasooja kraanivett.