Roosa kvarts käevõru 8mm

Roosa Kvarts on eelkõige armastuse ja pühendumuse kristall.
See on kivi, mis toob teie ellu armastust, uut romantikat ja uusi suhteid.
Mineraalide teave Makrokristalliline kvarts
Keemiline koostis SiO2
Võrreldes paljude teiste mineraalidega on kvarts keemiliselt väga puhas, enamik kristalle sisaldab üle 99,5% SiO2

Roosa kvartsis on punase tugev kirg ja jõud taandatud peenemate, naiselike aspektideni. See on sihikindluse, pühendumise ja hoolivuse värvikiir. Lihtsalt roosa on armastus. Samuti on roosa rahustav värv, mis on kasulik viha või pahameele rahustamiseks.

Roosa kvartsi ajalugu:

Roosa kvarts sai tuntuks kui armastuse ja leppimise kivi kreeka Aphrodite ja Adonise müüdi põhjal. Nende veri läks segamini, kui Aphroditet lõikas okaspõõsas, päästes Adonist (metsseaks maskeerunud) Arese rünnaku eest. Nende veri värvis valget kvartsi, et muuta see roosakasroosaks. Hiljem sai roomlastel tavaks kasutada kivi armastuse kingitusena.

Roosa kvartsi metafüüsilised omadused:

Roosa kvartsi seostatakse armastuse, südame ja iluga ning arvatakse, et see on südametšakra tervendav abivahend. Väidetavalt põhjustab selle tšakra tasakaalustamatus külmetushaigusi, allergiaid ja psühhosomaatilisi haigusi. Kui südametšakra on tasakaalus, muudab see inimese avatud armastusele ja kaastundele. Mõned usuvad, et roosa kvartsil on rahustav toime ja see aitab inimestel luua tugevaid sõprussuhteid.

Roosa kvartsi geoloogilised omadused:

Kvarts sisaldab suurt hulka ränidioksiidil põhinevaid mineraale. Roosa kvarts on makrokristalliline vorm, nagu ka ametüst, aventuriin ja tsitriin. See on piimjas roosa värv, sageli pragunenud ja seda leidub peamiselt suurtes tükkides. Ainult harva leidub seda üksikute kristallide kujul. Arvatakse, et roosa värv on tingitud vähesest titaani kogusest.
Roosa kvartsi leidub pegmatiidis, teralises tardkivimis (tavaliselt graniidis). Läbipaistev roosa kvarts on haruldane, kuid seda leidub seal, kust parim materjal pärineb: Madagaskarilt. Kivi leidub suures koguses Brasiilias

Kvartsi kohta teaduslikult saab enam lugeda siit:
https://www.mindat.org/min-3337.html